Miniuuring

Miniuuringu viisin läbi ühes noorteorganisatsioonis (teadlikult ei too nime välja).

Kohe etteruttavalt võin öelda, et üldiselt on noorsootöös ja noorteorganisatsioonides olukord kehvem, kui haridusasutustes.

Taristu olukord on kehv. Organisatsioonil endal puudub igasugune taristu. Küll aga üüritakse kontoriruume, kus on olemas parooliga wifi ligipääs, kuid internet on võrdlemisi nõrk, tagades vaid väga esmase vajaduse. Kunagi ei saa olla kindel wifi olemasolus, kuna juhtub tihti, et internet on maas. Organisatsiooni juht kasutab sageli oma isiklikku mobiili internetti, hotspotides vajadusel ka teistele. Broneerides on võimalik kasutada ka dataprojektorit. Arvutid on kõik isiklikud, mida organisatsiooni tööks kasutatakse.

Kohanev ja kehakogemuslik õppimine, digitaalsed ökosüsteemid

Viies ülesanne on segane. Erinevad kohad annavad erinevat infot (kursuseprogramm, kursuse blogi, kursusekaaslaste blogivastused).

Mina lähtun kursuseprogrammis väljatoodud kodusest ülesandest.

Sel korral valisin meie enda eriala aine digitaalsete õppematerjalide koostamine.  Kursus on avatud ja selle e-õppe osas võib osaleda iga soovija, kes registreerib oma ajaveebi EduFeedr keskkonnas.

Õpiruumiks on kursuse blogi, kursusekaalsaste blogid, twitter jne. Need õpiruumid on pidevas muutumises. Kasutatakse #oppematerjalid.

Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga

Neljandale ülesandele lähenen natukene teise nurga alt, kuna soovin seda siduda ka oma valdkonnaga.

Noorsootöötajate õppe üldiselt toimubki tänapäeval sotsiaa-kultuurilise õppe alusel ning tasapisi lisandub sinna ka digitehnoloogia kasutamine.

Hetkel on Eestis noorsoo valdkonna üheks suureimaks rahastusallikaks Erasmus+. See hõlmab endas nii noorte, kui noortega töötajate arendamist. Erasmus+ õppimine on suunatud just sotsiaal-kultuurilisele õppimisele. Eesti on alles sinnapoole liikumas, et kasutada ja väärtustada noorsootöö maastikul digitehnoloogilisi vahendeid. Kuna mulle isiklikult on see oluline teema, siis toon siinkohal mõningaid näiteid, kuidas ja kus me oleme seda juba suutnud kasutada.  Leian, et meie noorsootöö põhineb kogukonnapraktikail.

Septembris toimus Eesti esimene noorsootöötajate digilabor. Kuna meil hetkel puuduvad diginoorsootöö spetsialistid, siis oli kaasatud erinevate valdkondadest koolitajad ning noorsootöötajad, kes kas juba kasutavad ise digivahendeid või on sellest huvitatud. Digilabor oli ülesse ehitatud just tuginedes osalejate endi teadmistele ja kogemustele, nende jagamisele ja üksteiselt õppimisele.  Nt ühe uue asjana tulime välja noorsootehnoloogi mõistega. Laboriga moodustus nö pisikene võrgustik, kes jagab pidevalt omavahel uusi ideid ja tehnoloogiaid ja mõtteid selles valdkonnas. Võrgustiku suhtlusvahendiks on FB, kuhu oleme koondanud juba väga palju infot ja arutelusid, mis järgnesid koheselt peale digilaborit.

Situatiivne õppimine digitehnoloogiaga

Ülesande leiab siit.

Soovisin valida ühe avastusõppe mängu “5 churches”, mis sai tehtud Learning Game Design aine raames. Keskkonnana kasutasime avastusrada ning mängisime seda tiimidena läbi nii enda, kui teiste tudengite loodud mänge. Eesmärgiks oli välistudengitele avastuslikult õpetada Tallinna vanalinna ning maagilist ringi ja 5 kiriku lugu. Lisan siia ühe planeerimis etapis oleva pildi ning läbimängimisel läbitud kaardi. Tagasisidest toon ühe olulise punkti välja, mida sellistel avastusõpe mängudel tasub kindlasti arvestada. Küsimused ei tohi olla liiga pikad. Eesmärk on küll, et õppija õpiks, kuid liiga pikalt teda seadmesse lugema jätta avastusõppe puhul pole mõistlik. Leian, et väga kasulik oli reaalselt mängud ka läbi mängida üheskoos teistega. Kõigepealt sai loodud mäng ning siis see avastusõppena ka läbimängitud, saades ka ise kogemuspõhise tagasiside ning ka kaastudengitelt. See andis parema arusaama, mida kuidas tuleb järgmine kord teisiti planeerida ja mida arvestada. Mängud andsid hea võimaluse siduda oma teadmisi varasemate kogemustega ja õppida uusi. Me kulutasime mängude läbimängimisele küll omajagu aega, kuid leian, et siinkohal oli avastusõppe valimine väga heaks tagasisidestamiseks ja arusaamaks, omandades seda läbi põneva tegevuse ja enda reaalse kogemuse.

Kognitiivne õppimine digitehnoloogiaga

Ülesande leiab siit.

Antud ülesandeks valisin Tartu Ülikooli MOOC kursuse Programmeerimisest maalähedaselt!

Õpib indiviid ehk õppija iseseisvalt. Õpiprotsessi vahendatakse läbi moodle e-kursuse, kus suunajateks on mitu inimest.

Antud kursusel on kasutatud erinevaid tajustiile andes seega õppijale võimalus õppida lähtuvalt tema enda õpistiilist. Enim on kursuselt leitav just tekstiline osa, kuid siiski on lisatud ka visuaalseid elemente. Katsetus ülesanded on nii osadele keskenduvad, samas teised neist jälle terviklahendustele keskenduvad.

Kursusele on lisatud visuaaliseerimiseks pilte ja diagramme, skeeme. Ka on lisatud videosid, kus räägitakse ja näidatakse ette.

Verbaalsele osale on lisatud ka silmaringi teema, kus tuuakse seoseid igapäeva ja arendamis teemade vahel. Ning maalähedaselt lõik, kus loojutustusena tuuakse seost igapäevaelu ja programmeerilise vahel.

Struktuuriliselt on erinevad osad erinevalt üles ehitatud. Mõni neist kõigepealt seletab teooriat ja siis asub õppija ülesannet lahendama, samas mõne puhul kõigepealt vaja ülesanne lahendada ja seejärel seletatakse erinevaid võimalusi ja teooriaid, kuidas midagi teha saab ning miks midagi tehakse. Toimub praktiline läbikatsetamine.

Käitumuslik õppimine digitehnoloogiaga

Esimese koduse ülesande võib leida siit.

Õpikeskkonnaks valin sel korral keeleõppe keskkonna Duolingo.

Ise eelistan õppinda Lingvistiga ja seda mitmel põhjusel. Esiteks, saab seal õppida teisi keeli eesti keele põhiselt, mis on minu jaoks väga oluline. Meeldib ka, et lähtuvalt sinu praktilisele sõnade vastamisele ja meeldejätmisele kohandab arvuti vajaliku algoritmi aitamaks sul kiiremalt ja effektiivselmalt õppimist omandada. Leian, et see on väga hea näide antud ülesandeks, kuid kuna Kerttu sellest oma blogis on juba rääkinud ning olulised asjad välja toonud, siis lähen järgmise õpikeskkonna juurde.

Duolingo – tasuta keeleõppekeskkond, mis kasutab käitumuslikku õppimist.

Duolingos on õpe ülesehitatud mängule, pidades oluliseimaks gamificationit. Nad leiavad, et õppimine peab olema motiveeriv, hoidma õppijat õppimas iga päev, kuna suureimaks probleemiks keele õppimisel on, et inimesed annavad alla ja pole järjepidevad. Peab õppima igapäevaselt, kui soovida, et oskused koguaeg areneksid.

Digitaalsete mängude kasutamine õppetöös

Kirjanduse analüüs
Kadi Kerner
HT 2016

SISSEJUHATUS

Tänapäeva ühiskond on teine, kui ta oli varem. Tehnoloogia areng on viimasel ajal olnud suure hüppega. See on muutnud ka praeguse põlvkonna noori ja nende õppimist ning omandamisharjumusi. Paarikümne aasta tagused õpetamismeetodid (ja ka osalt -stiilid) ei sobi enam praegustele noortele ja neid tuleb ümber mugandada.

Juba väga ammustest aegadest saati on oldud üldiselt ühel meelel, et väike laps õpib läbi mängu. Kuid miks see arvamus nüüdseks siis kaob? Õppimine läbi kogemuste peetakse oluliseks kõikides kasutatud allikates.

Kirjandusanalüüsi eesmärk on tutvustada mängu kasulikkust õppetöös, millised õppemeetodid toetavad digitaalsete mängude kasutamist õppetöös ja tuua ka välja õpetajate pädevuse vajalikkus mängude kasutamisel õppetöös.

Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Viimase teema ülesanne.

Noorsootöö valdkonnas on üks kvaliteedi hindamismudel, mis töötati välja Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) ja Ernst & Young Baltic AS-ga ning noorte valdkonna partneritega koostöös 2010. aastal. Hindamismudel on töövahendiks eelkätt just kohalikule omavalitsusele. 2010-2013 aastatel viidi läbi piloothindamised, milles osales 73 omavalitsust üle Eesti. Lisaks hindamisvormidele on ka käsiraamat, mis on toeks hindamisprotsessi läbiviimiseks. Otseselt noorsootöös on hetkel see ainus kvaliteedi hindamismudel ja hindab üldisemalt noorsootööd omavalitsustes.

HITSA Innovatsioonikeskuse e-kursuse kvaliteedimärgi taotlejate hulka ei loeta noorsootöötajaid ja nende loodud õppematerjale. Kuigi minu hinnangul on tegelikult noorte valdkonna e-kursuse hindamiseks see samamoodi sobilik, kuid kahjuks HITSA ei tunnista noorsootööd valdkonnana, mis sobib nende konteksti. Noorsootöötaja saab oma materjale selle järgi küll hinnata ise, kuid ta ei saa ekspertide hinnangut ning kvaliteedi märki. Kuid samas vaatame tõele näkku. Isegi õpetajate hulgas on vaja seda rohkem levitada, kuigi nemad saavad endale selleläbi kvaliteedimärgi. Leian, et HITSA võiks olla paindlikum ja olla rohkem avatud ka noorte valdkonna tegijate osas. Loodan, et kui järgmisel aastal saab HTMil valmis Nutika noorsootöö kontseptsioon, siis HITSA on rohkem avatud ka noorte valdkonnale. Vaadates HITSA Innovatsioonikeskuse kvaliteedi töörühma koostatud erinevaid juhendeid digitaalsete õppematerjalide ja e-kursuste kvaliteedi tagamiseks, tundub, et neis oleks nagu juba arvestatud ka noorte valdkonnaga ning pigem tunduvad mulle rohkem sobivad sinna, kui kooli haridussüsteemi. Kuid see mu isiklik arvamus. Kvaliteedi töörühma koostatud Digitaalse õppematerjali loomise soovitused (2016) meeldib mulle nende juhenditest enim. See on esitatud minu meelest sobivamas ja paremini kasutavamas keskkonnas, kui teised nende koostatud juhendid.

Neljas teema: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Lähtuvalt neljanda teema ülesandest saab selles postituses lugeda minu katsetusest nutiseadmetele materjale koostada ning enam veel minu kommentaare kursusekaalaste katsetustele.

Antud teema on minu jaoks nüüd natukene keerulisem ja seda väga lihtsalt põhjusel, mul omal nutiseadet pole ja tänu sellele ka ei tea erinevaid rakendusi nutiseadmetele õppematerjalide koostamiseks. Või õigemini üldse tean väga vähe nutiseadmete rakendusi. Seega tegin oma rakenduse valiku etteantud loetelust.  Nendest jäi mitu silma. Kuna seda postitust polnud ma eelnevalt üldse mõelnud ega alustanud, siis seekord alustasin teiste ajaveebide lugemisega, et teada millist keskkonda oleks kõige parem katsetada. Näiteks nagu sisupakettide koostamise vahendite ülesande juures sain palju teiste postitustest infot ja eriti kasulik oli Signe postitus, mis oleks kasuks olnud eelnevalt, kui valisin tol korral vahendi.

Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

Kolmanda teema ülesanne.

Üheks pakutud keskkonnaks mida katsetada on õpiveeb. Olen ise olnud selles projektis algsemal ülesehituse ajal kaasamõtleja, kuigi pole ise seda keskkonda kasutanud ja otseselt katsetanud veel. Samas on päris huvitav vaadata, kui palju ja kaugele on nad vahepeal nende paari aastaga edasi arenenud. Näha on, et mitmed ideed on ellu viidud ning samas on ka väga palju edasi arendatud. Tahtsin seda keskkonda väga katsetada, mis ta praeguseks on, kuid kahjuks ei ole võimalik ennast seal õpetajana registreerida, ilma, et peaksid valima ühe põhikoolidest/gümnaasiumites.

WordPressiga puutume kokku mitmetes loengutes, kuna see on mitmete õppejõudude poolt (kui ajaveeb) kodutööde esitamise keskkonnaks. Olen kasutanud WordPressi ka ühe õppematerjali koostamiseks kursusekaaslasteka. Oma õppematerjali koostamise põhieesmärgiks oli sõnastamine ja üldine ülesehtidus kursusele, kuid esitlemiseks otsustasime kasutada just seda keskkonda. Erinevuseks oli sel korral see, et kui kodutööd esitled isiklikus ajaveebis, siis seda keskkonda kasutasime 4 liikmelise tiimina üheskoos. Isiklikult ma ei eelista kodutööde esitamiseks ajaveebi ning seda mitmel põhjusel. Ilmselt kõige suuremaks põhjuseks just see, et on kehvad kogemused (nt tänu kehvale interneti levile on väga mitmeid kordi läinud kaduma pikad ja sisukad postitused). Samas lihtsamate õppematerjalide esitamiseks usun, et on sobiv keskkond. Seda on lihtne ülese ehitada ja hallata. Samuti saab kiiresti ja lihtsalt muuta üksikuid osi, vastavalt vajadusele. Põhjus miks see mulle ka meeldib, et juba alguses saab väga lihtsalt midagi üles ehitada ning kui õpid keskkonda järjest enam tundma, siis täiendada ja kujundada edasi juba vastavalt vajadusele ja step by step arendada. Armastan tihti kasutada Youtube illustreerimaks materjali, siis seda on antud keskkonnas lihtne vistutada.