Digitaalsete mängude kasutamine õppetöös

Kirjanduse analüüs
Kadi Kerner
HT 2016

SISSEJUHATUS

Tänapäeva ühiskond on teine, kui ta oli varem. Tehnoloogia areng on viimasel ajal olnud suure hüppega. See on muutnud ka praeguse põlvkonna noori ja nende õppimist ning omandamisharjumusi. Paarikümne aasta tagused õpetamismeetodid (ja ka osalt -stiilid) ei sobi enam praegustele noortele ja neid tuleb ümber mugandada.

Juba väga ammustest aegadest saati on oldud üldiselt ühel meelel, et väike laps õpib läbi mängu. Kuid miks see arvamus nüüdseks siis kaob? Õppimine läbi kogemuste peetakse oluliseks kõikides kasutatud allikates.

Kirjandusanalüüsi eesmärk on tutvustada mängu kasulikkust õppetöös, millised õppemeetodid toetavad digitaalsete mängude kasutamist õppetöös ja tuua ka välja õpetajate pädevuse vajalikkus mängude kasutamisel õppetöös.

Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Viimase teema ülesanne.

Noorsootöö valdkonnas on üks kvaliteedi hindamismudel, mis töötati välja Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) ja Ernst & Young Baltic AS-ga ning noorte valdkonna partneritega koostöös 2010. aastal. Hindamismudel on töövahendiks eelkätt just kohalikule omavalitsusele. 2010-2013 aastatel viidi läbi piloothindamised, milles osales 73 omavalitsust üle Eesti. Lisaks hindamisvormidele on ka käsiraamat, mis on toeks hindamisprotsessi läbiviimiseks. Otseselt noorsootöös on hetkel see ainus kvaliteedi hindamismudel ja hindab üldisemalt noorsootööd omavalitsustes.

HITSA Innovatsioonikeskuse e-kursuse kvaliteedimärgi taotlejate hulka ei loeta noorsootöötajaid ja nende loodud õppematerjale. Kuigi minu hinnangul on tegelikult noorte valdkonna e-kursuse hindamiseks see samamoodi sobilik, kuid kahjuks HITSA ei tunnista noorsootööd valdkonnana, mis sobib nende konteksti. Noorsootöötaja saab oma materjale selle järgi küll hinnata ise, kuid ta ei saa ekspertide hinnangut ning kvaliteedi märki. Kuid samas vaatame tõele näkku. Isegi õpetajate hulgas on vaja seda rohkem levitada, kuigi nemad saavad endale selleläbi kvaliteedimärgi. Leian, et HITSA võiks olla paindlikum ja olla rohkem avatud ka noorte valdkonna tegijate osas. Loodan, et kui järgmisel aastal saab HTMil valmis Nutika noorsootöö kontseptsioon, siis HITSA on rohkem avatud ka noorte valdkonnale. Vaadates HITSA Innovatsioonikeskuse kvaliteedi töörühma koostatud erinevaid juhendeid digitaalsete õppematerjalide ja e-kursuste kvaliteedi tagamiseks, tundub, et neis oleks nagu juba arvestatud ka noorte valdkonnaga ning pigem tunduvad mulle rohkem sobivad sinna, kui kooli haridussüsteemi. Kuid see mu isiklik arvamus. Kvaliteedi töörühma koostatud Digitaalse õppematerjali loomise soovitused (2016) meeldib mulle nende juhenditest enim. See on esitatud minu meelest sobivamas ja paremini kasutavamas keskkonnas, kui teised nende koostatud juhendid.

Neljas teema: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Lähtuvalt neljanda teema ülesandest saab selles postituses lugeda minu katsetusest nutiseadmetele materjale koostada ning enam veel minu kommentaare kursusekaalaste katsetustele.

Antud teema on minu jaoks nüüd natukene keerulisem ja seda väga lihtsalt põhjusel, mul omal nutiseadet pole ja tänu sellele ka ei tea erinevaid rakendusi nutiseadmetele õppematerjalide koostamiseks. Või õigemini üldse tean väga vähe nutiseadmete rakendusi. Seega tegin oma rakenduse valiku etteantud loetelust.  Nendest jäi mitu silma. Kuna seda postitust polnud ma eelnevalt üldse mõelnud ega alustanud, siis seekord alustasin teiste ajaveebide lugemisega, et teada millist keskkonda oleks kõige parem katsetada. Näiteks nagu sisupakettide koostamise vahendite ülesande juures sain palju teiste postitustest infot ja eriti kasulik oli Signe postitus, mis oleks kasuks olnud eelnevalt, kui valisin tol korral vahendi.

Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

Kolmanda teema ülesanne.

Üheks pakutud keskkonnaks mida katsetada on õpiveeb. Olen ise olnud selles projektis algsemal ülesehituse ajal kaasamõtleja, kuigi pole ise seda keskkonda kasutanud ja otseselt katsetanud veel. Samas on päris huvitav vaadata, kui palju ja kaugele on nad vahepeal nende paari aastaga edasi arenenud. Näha on, et mitmed ideed on ellu viidud ning samas on ka väga palju edasi arendatud. Tahtsin seda keskkonda väga katsetada, mis ta praeguseks on, kuid kahjuks ei ole võimalik ennast seal õpetajana registreerida, ilma, et peaksid valima ühe põhikoolidest/gümnaasiumites.

WordPressiga puutume kokku mitmetes loengutes, kuna see on mitmete õppejõudude poolt (kui ajaveeb) kodutööde esitamise keskkonnaks. Olen kasutanud WordPressi ka ühe õppematerjali koostamiseks kursusekaaslasteka. Oma õppematerjali koostamise põhieesmärgiks oli sõnastamine ja üldine ülesehtidus kursusele, kuid esitlemiseks otsustasime kasutada just seda keskkonda. Erinevuseks oli sel korral see, et kui kodutööd esitled isiklikus ajaveebis, siis seda keskkonda kasutasime 4 liikmelise tiimina üheskoos. Isiklikult ma ei eelista kodutööde esitamiseks ajaveebi ning seda mitmel põhjusel. Ilmselt kõige suuremaks põhjuseks just see, et on kehvad kogemused (nt tänu kehvale interneti levile on väga mitmeid kordi läinud kaduma pikad ja sisukad postitused). Samas lihtsamate õppematerjalide esitamiseks usun, et on sobiv keskkond. Seda on lihtne ülese ehitada ja hallata. Samuti saab kiiresti ja lihtsalt muuta üksikuid osi, vastavalt vajadusele. Põhjus miks see mulle ka meeldib, et juba alguses saab väga lihtsalt midagi üles ehitada ning kui õpid keskkonda järjest enam tundma, siis täiendada ja kujundada edasi juba vastavalt vajadusele ja step by step arendada. Armastan tihti kasutada Youtube illustreerimaks materjali, siis seda on antud keskkonnas lihtne vistutada.

Sisupakettide koostamise vahendid

Lähtuvalt teise teema ülesande võib sellest postitusest leida minu katsetuste kohta sisupakettide koostamise vahenditest. Katsetasin esialgu myUdutu keskkonda, kuid kokkuvõttes loobusin sellest ja suundusin eXe Learningusse. Pidin ka võrdlema varasemaid enda poolt koostatud õpematerjalide loomiseks kasutatud vahendeid, kuid senimaani ei ole ma vastavaid keskkondi kasutanud. Mina olen siiamaani kasutanud kontoritarkvara ja veebikeskkondi.

Minu jaoks oli eXe Learning keskkond keeruline. Häiris väga ka see, et keskkond pidi olema eesti keelne, kuid tegelikult oli eesti ja inglise keele segu, mis ajas kohati päris segadusse. Ilmselt kui lähen mingi kindla vajadusega luua sinna üks kindel enda poolne õppematerjal, paneb vajadus mind teadlikumalt otsima ja katsetama. Minu jaoks pole keskkonna loomisel absoluutselt arvestatud kasutaja sõbralikkusega. Ma jõudsin küll palju katsetada, kuid sama usinalt suutsin ma materjalid ära kustutada või üldse salvestamata jätta. Läks pikalt aega ennem, kui leidsin salvestus nupu. Lõppkokkuvõttes, et midagi saaks ikka esitatud (ja ei tahtnud jätta omale järjekordset võimalust kustutamiseks) esitasin oma katsetusena lihtsa materjali Vikipeediast.

Viies teema – õppematerjalide autoriõigus

Lähtuvalt viienda teema ülesandest saab selles postituses lugeda minu mõtteid autoriõiguse teemal.

Interneti levikuga on tekkinud intellektuaalse omandi levi hüppeliselt. Tänu sellele on ligipääs väga lihtne ning tihti ollakse arvamusel, et kui asi on internetis üleval, siis see on kõigile vabalt kasutatav. Olen isiklikult viimasel ajal väga palju puutund kokku sellise suhtumisega. Kahjuks pole kättesaadavuse levikuga levinud niiväga autoriõiguste ja litsentside teadmine ja vajadus näha, et see on oluline.

Pildid

Küll mitte õppematerjalide kontekstis, kuid üldiselt on autoriõiguste teema järjest enam olnud päevakajaline. Saan küll aru, et igaüks vaatab oma vaateväljast, kuid isegi seletades on raske panna inimesi arusaama selle olulisust. Näiteks fotode teemal. Paljud pildistavad oma nö seebikaameraga või telefoniga (mõningal juhul ka korralikuma kaameraga), nad ei anna oma pildile lisaväärtust, see pole nende jaoks oluline. Nende eesmärk ongi oma pilti – tegelikult kõige õigem mu meelest on öelda, seda, mis seal peal – levitada. Kuid kui läheneme nüüd professionaalse fotograafi nurgalt. See on miski, mis on tema töö. Ta on ennast selleks kõvasti harinud ja praktiseerinud. Pildi tegemine tihti ei ole lihtsalt üks klõps kaameral vaid läbimõeldud ja planeeritud tegevus, teadlik tehnika kasutus. Samuti ka varustus ja selle soetamine – tagades sellega võimaliku parima kvaliteedi. Oluline on nii see, mis on pildil, mis sõnumit pilt edasi annab, kui ka emotsioon, mida see tekitab ja kõik detailid ning üldpilt. Kõik see on oluline ning läbimõeldud.

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Digitaalsete õppematerjalide koostamise aine esimeseks teemaks on õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid ning alljärgnev on tehtud lähtuvalt esimese teema ülesandest ja mõttetest, mis mul materjale läbi töödates tekkisid.

Kõigepealt tutvusin lugemismaterjalidega “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” ja “Õpiobjektid ja repositooriumid“.

Minu mõtteid

Minu jaoks on kohati hirmutav selline suur materjalide kättesaadavus. Eelkätt just sellepärast, et neisse keskkondadesse ma tihti ennast unustangi nö surffama. Ma jään uurima erinevaid võimalusi, mida seal on ning nii mõnegi katsetan järgi. Vahepeal tekkib tunne nagu oleksin suure müra keskel. Seda infot on seal meeletult ning kuida kiireimini leida just endale see huvipakkuvaim ja põnevaim? Seega eelistan ma neid keskkondi, kus saab võimalikult detailselt oma soovitud märksõnade järgi otsida omale sobivaid materjale.

Mulle isiklikult hakkas väga suurt huvi pakkuma travel well resources õppematerjalid. Sellised õppematerjalid ei tekita kunagi küsimust keelelisest arusaamisest. Minu jaoks tunduvad nad keerukad ja ühed raskemini teostatavad materjalid, kuid nende võimalus anda igaühele, kel huvi ennast selle materjali läbi harida, on minu jaoks paeluv (just kuidas keerukamaid asju selle läbi õpetada).